GAÉTANO DONIZETTI
(õieti Domenico Gaétano Maria Donizetti)

(1797 Bergamo- 1848 samas)

Itaalia helilooja. Sündis väikeses Lombardia linnakeses Bergamos vaese pere noorima lapsena. Isa oli valvur ja ema oli kuduja.

Oma muusikaõpinguid alustas ta kodulinna tunnustatud dirigendi ja helilooja Johannes Simon Mayr´I juures.

1815- 1817 õppis Bologna muusikalütseumis. Esimesed teosed olid keelpillikvartetid, 1- vaatuseline ooper "Pygmalion" (1816), "Olympia" ja "Ahilleuse raev" (1817).

1817. a. oli ta jälle tagasi Bergamos ning siin kirjutas oma esimesed ooperid.

1818. a. debüteeris ooperiga " Burgundia krahv Enrico ", mis oli Veneetsia teatris menukas.

1818- 1830 lõi palju oopereid, mis on võrreldamatud muusikaliste väärtuste poolest, kuid avaldavad helilooja meloodiaannet.

20- ndate aastate teosed on kirjutatud Rossini mõju all. 30-ndatel vabaneb mõjust ja saab oma eripära.

Donizetti kirjutas väga kiiresti ja nii nägi igal aastal rambivalguse 2-3 ooperit.

Esimene ooper, mis jõudis Euroopa teistele lavadele oli "Anna Bolena" 1830. a. Seda peeti kaua aastaid Donizetti parimaks tööks.

"Armujook" on helilooja 36. ooper. Ooperi saamisloost räägitakse nii: Milano teatri impressario oli sattunud suurtrsse raskustesse- üks helilooja, kes oli lubanud kirjutada teatri jaoks uue ooperi, ei pidanud sõna. Aega oli kõigest kaks nädalat. Just sel ajal saabus Milanosse Donizetti, helilooja, kelle jaoks muusikas ei olnud salsdusi ja kes suutis muusikasse panna ükskõik missuguse süzee. Impressario tormas Donizetti juurde ja anus, et see teeks ümber mõnest oma vanast partituurist midagi, mis kõlbaks publikule näidata.

Donizetti võttis tõepoolest tuld ja vastas talle: "Mul ei ole harjumust lappida ei omi ega võõraid asju. Kirjutan parem uue ooperi, kui Romani mind aitab." (Romani oli itaalia libretist, kriitik ja kirjanik).

"Ma lubasin kahe nädalaga kirjutada muusika mingile poeemile," ütles Donizetti Romanile samal päeval. "Jätan sulle libreto jaoks nädala. Vaatame, kes meist on kärmem. Ainult pea silmas," hoiatas ta naljaga pole ks, "et primadonna saab olema sakslanna Heinefetter, tenor on mämmutaja Genero, koomik Frazzolini määgib nagu kitsetall ja prantsuse bariton Dabadie ei ole üldse midagi väärt. Ja ikkagi peame auga sellest loost välja saama..."

Sobiva süzee leidmiseks lappasid nad läbi hulga raamatuid ja libretosid. Donizetti muusikas põimuvad peenetundeliselt ajaviitelisus ja ülemeelikus elukunstiga. Teos naerab heatahtlikult välja posimist ja ebausku, mis olid laial daselt levinud maarahva hulgas. Armujook oli tol ajal küllalt levinud. Ooperis annab doktor Dulcamara armuvalus Nemorinole armujoogiks bordoo--veini. Noor talupoeg võtab asja nii tõsiselt, et sama efekti oleks andnud ka allikavesi.

Nagu lubatud, toimuski kahe nädala pärast esietendus. Ooper läks 32 korda täissaalidele, mida võis lugeda suureks eduks.

Järgnevatest ooperitest on ajale vastu pidanud ja menu saavutanud :

"Lucrezia Borgia" (1833)

"Lucia di Lammermoor" (1835)

36-ks eluaastaks oli Donizetti vallutanud kõik Euroopa ooperilavad.

1835-1839 oli Donizetti professor Napoli konservatooriumis.

1839. a. läheb Pariisi, kus lavastab mõned ooperid.

1840. a. külasab Euroopa pealinnu. Kirjutab ka ooperid: "Rügemendi tütar"; "Favoriit". Donizettist sai üks enamesitatavaid autoreid kogu Euroopas. Hector Berlioz avaldas ajakirjanduses oma pahameelt "Donizetti invasio oni üle Pariisis" (seal esietendus kokku 8 Donizetti ooperit) ja Itaalias mängiti peaaegu kõigis teatrites tema loomingut.

Ometi sai ta tihti ka tugeva kriitika osaliseks. Talle heideti ette liigset kiirustamist ja leiti, et sel kombel loodud teostel ei saagi olla mingit väärtust. Ka loeti tema puuduseks Rossini imiteerimist.

1841-1844 kirjutab Donizetti oopereid Itaalia jaoks: "Adelia ehk küti tütar"; Viini jaoks "Linda di Samoni"; "Maria di Rogan"; Pariisi jaoks "Don Pasquale" jt.

1842. a. saab Austria õuehelilooja nimetuse.

Viimane ooper "Kateriina Kornaro" lavastati 1844 Napolis.

Vimastel eluaastatel kannatas Donizetti melanhooliahoogude all, mis ajuti viis meeltesegaduseni. 1845. a. tabas teda üldine halvatus.

Donizetti oli bel canto meister.

Zanriliselt olid tema ooperid:

farss "Öine kellahelin"

opera- buffa "Armujook"; "Don Pasquale"

koomilised ooperid "Polgu tütar"; "Rita"( teksti rääkimisega prantsuse lüürilise ooperi stiilis).

melodraama "Linda di Samoni"

romantilised oop. "Maria Stuart"; "Marino Falero"

lüürilis-dramaatiline "Lucia di Lammermoor"

Tema ooperid on väga meloodilised, eripalgelised, eredalt teatraalsed.

Donizetti oli 19. saj. kõige viljakam ooperihelilooja (72 ooperit).

LUGU

Copyright Anu-Mai Lillo