GIACOMO PUCCINI

(1858 Lucca - 1924 Brüssel )

Puccini on pärast Verdit suurim rahvuslikku ooperikunsti edasi arendanud itaalia helilooja. Ta kuulus verisminimetuse saanud kirjanduse ja teatri koolkonda, mis tekkis Itaalias 19. saj. lõpul.

Giacomo Puccini sündis 23. dets. 1858. a. Lucca linnas Põhja- Itaalias. Ta kuulus muusikute suguvõssa. Tema isa oli organist, dirigent, pedagoog, pisut ka helilooja, kes asutas Lucca linna muusikakooli.

5-a.-selt õppis Puccini orelit mängima ja laulis kirikukooris.Peagi isa suri ning järele jäid ema ja kuus last. See oli ka põhjuseks, et ta 10-a.-selt töötas juba organistina.

1872- 1880 õppis ta Paccini nim. Muusikainstituudis orelit ja klaverit. Sel ajal lõi ka oma esimesed teosed, mis olid vaimuliku sisuga ( kantaat "Kauni Itaalia pojad"1877; motett Püha Paoline auks 1878) ja tõid talle edu. A-duur Messis ja orelipalades on tunda tulevast ooperiheliloojat. Osasid teemasid kasutas ta hiljem ka oma ooperites "Edgar"; "Manon Lescaut".

1880-1883 õppis ta Milano konservatooriumis.

1883. a. kirjutas oma esimese ooperi "Vilid" (Adam´i "Giselle" on sama ainega). See omas suurt edu Milanos, kuid ei jäänud repertuaari. Ooper oli saksa romantilise ooperi mõjutustega, kuid lüürilistes stseenides oli tunda Puccinile iseloomulikku meloodilisust.

Teine ooper "Edgar" osutus elujõuetuks.

Pärast naiivseid romantilisi oopereid pöördub Puccini sügava psühholoogiaga realistliku draama poole.

Materjali oma teravale armastusintriigile põhinevate muusikadraamade jaoks ammutas ta kaasaega kujutavatest süzeedest nung lihtsate inimeste igapäevasest elust. Puccini ooperitel on väga huvitav harmoonia, huvitavad kooskõlad. Ta arvestas väga Wagneri orkestratsiooni. Tema ooperites võime leida ka impressionistlikke jooni. Puccini muusika on väga karakteerne, suupärased partiid (tema ooperiaariaid laulsid ka itaalia talupojad ).. Ta oli meisterlik lavadramaturg. Oli viimane suur itaalia helilooja, kelle lavaliste situatsioonide loomise oskus ja stiil olid kooskõlas.

Puccini: "Kui mul ei ole ettekujutust lavapildist, ei ole ma võimeline kirjutama ühtgi nooti."

1890-1892 kirjutas 3.ooperi "Manon Lescaut", mis tõi talle laialdase tuntuse. Kasutades hõredaid läbipaistvaid akorde, vaba laia kantileeni, ilmekaid deklamatsioone ja orkestri episoode saavutas Puccini katkematu ühtsuse muusikalises arengus ja lavategevuses. Keskne koht on lüürilistel stseenidel, kus avanevad peategelaste iseloomud.

Ooperis "Boheem" (1893-1895) on selgelt edasi antudüldine literatuurse aluse toon, mis koosneb kergest irooniast ja soojast lürismist. Esiplaanil on aga kurb Mimi ja Rudolfo armulugu. Ooperis on lüürilised ja lõbusad epi soodid. Lõpetatud aariad (Mimi jaRudolfo aaria, teisi aariaid, ansambleid ja koore ooperis pole) haakuvad tegevuse arenguga. Orkester on draama aktiivne osaleja. Esmakordselt on kasutatud uut värvikat imressionistlikku harmooniat. Esietendus kutsus esile kuumi vaidlusi.

Järgmine etapp on "Tosca"(1896-1899). See on väga lähedane veristlikkule ooperile. Kolm ooperi tähtsamat tegelast saavad surma. Ooper on kirjutatud suure ooperi stiilis( efektsed finaalid, duetid). Kulminatsioonides kasutatakse kontrastsete sfääride vastandamist.

Kirjtatud on see ooper prantslase Sardou draama järgi. Puccini nägi seda draamat 1889. a. Milanos Sarah Bernhardt´iga peaosas ning tal tekkis plaan luua ooper, aga ta loobus sellest, sest vanameister Verdi tahtis luua ooperit "Tosca". Ooperi esietendus toimus 14. jaan. 1900. a. Roomas ning lõppes triumfiga. See on romantilise kallakuga psühholoogiline ja ajalooline ooper.

Tegelased:

FLORIA TOSCA -kuulus lauljatar

MARIO CAVARADOSSI - maalikunstnik

Parun SCARPIA - Rooma politseiülem

Sisu: Cavaradossi maalib kirikus.Üks vang põgenes vanglast ja see varjab end kirikus. Cavaradossi võetakse kinni, et teada saada, kus varjab end vang. Cavaradossi seda ei tea. Politseiülem piinab Cavaradossit ja püüab samal ajal võita Tosca armastust. Tosca sai juhuslikult teada, et vang peidab end Cavaradossi kodu kaevus. Tosca sõlmib politseiülemaga lepingu. Tosca ütleb peidukoha ja siis vabastatakse Cavaradossi, aga samas peab Tosca veetma ühe öö Scarpiaga.Scarpia kirjutas vabastuskirja valmis ja Tosca lööb talle noa selga. Cavaradossi lastakse maha ja Tosca hüppab vangla kaljult alla sügavikku. 1901-1903 töötas Puccini "Madam Butterfly" kallal, mis esindas uut dramaturgiat, ligilähedast monodraamale. Siin pöördub ta tagasi lüürilis- kammerliku ooperi juurde, koondades tähelepanu kangelanna üleelamistele ja traagilisele saatusele. Tsio-Tsio-San´i kuju on rikkam kui Manon´i, Mimi ja Tosca omad. Koos tavapärasega tõi Puccini sellesse muusikasse eksootilise elemendi. Ooper on Jaapani ainestikuline; kasutab siin ehedaid jaapani meloodiaid, harmoonilisi laade, habrast orkestri tämbrit (impressionistlikku helikeelt).

Esietendusel La Scala´s 1904. a. ei olnud edu. Ainestik oli väga harjumatu ning ooper oli 2-vaatuseline ja vaatused venisid pikaks. Puccini tegi ooperi 3-vaatuseliseks ja Brescia´s samal aastal oli ooperil hiigelmenu.

Tegelased:

TSIO-TSIO-SAN

PINCERTON- ameerika mereväeohvitser

Sisu: Noored lõbutsevad ja abielluvad. Siis Pincerton lahkub Ameerikasse ja abiellub ka seal. Tsio-Tsio-San´il sünnib poeg. Pincerton tuleb oma pojale järele.Tsio-Tsio-San jätab pojaga hüvasti ja teeb endale harakiri.

Puccini ooperite keskne kuju on alati naine, kes on nõus end ohverdama armastuse pärast.

Lüüriline Mimi ja Tsio-Tsio-San on passiivsed, aga Tosca on aktiivne ja võitlev. "Tosca" liini jätkab ka ooperiga "Tütarlaps kuldsest läänest" 1907-1910. See on kõige veristlikum ooper. Kullaotsijate romantika. Vaoshoitult lülitatakse helikeelde kaasaegse Ameerika muusika intonatsioone ( ragtime, indicani...).

Sisu: Kullakaevurid on kogunenud kõrtsipidaja Minnie (sopran) juurde. Minnie´t ihaldab endale kohalik serif Jack Rance (bariton), kes on armukade Johnsonile (tenor), sest Johnson on võitnud endale Minnie sümpaatia. Serif jälitab bandiit Ramerrez´it, kes saab haavata ja otsib peavarju Minnie juurest. Mängitakse pokkerit Johnsoni peale.

I Maailmasõja ajal 1914-1918 tekkis Puccini ooperiloomingus pikem paus. Tõelise humanistina mõistis ta otsustavalt hukka vägivalla ja kurjuse.

1917. a. kirjutas Puccini lüürilise opereti "Pääsuke", mida loetakse tema loomingu ebaõnnestumiseks.

Uus tõus loomingus on seotud triloogia loomisega 1918. a., kus on ühendatud erinevad 1- vaatuselised ooperid: "Mantel"; "õde Angelika"; "Gianni Scicci".

"Mantel" on traagiline ooper (1915-1916).

Sisu: Tegevus toimub Pariisis 1900. a. Seine'i jõe kalda ääres seisval pargasel. Tegemist on klasikalise kolmnurgaga. MARCEL- pangaomanik. GEORGETTE- tema noor naine. HENRI- noor sadamalaadija, Georgette´i armuke. Marcel ja Georgette elavad pargasel. Henri käib öösiti pargasel, siis kui Marcel on magama jäänud. Ühel ööl Marcel tapab Henri ja viskab talle mantli peale.

"õde Angelika" (1916-1917) tegevus toimub 1700. a. nunnakloostris.Religioosse värvinguga, kus puudub armuintriig ja meesosatäitjad. Oskuslikult on kasutatud kirikumeloodiaid.

Sisu: Õde Angelika on vaikne ja tagasihoidlik nunn, kes oli kloostrisse pandud sugulaste poolt, kuna ta ei olnud abielus aga tal sündis laps. Ühel päeval sõidab kloostrisse Angelika tädi. Ta tuleb selleks, et Angelika loobuks oma varandusest. Angelika küsib lapse järele ja tädi ütleb, et Angelika poeg on surnud. Angelika võtab seepeale mürki ja sureb.

"Gianni Scicci" (1917-1918) on kirjutatud Dante "Jumalik´u komöödia" 30. laulu "Ada" ainetel. Erksus, kergus ja helikeele julgus lähendavad seda opera- buffa parimate näidetega (kriitika võrdles seda Verdi "Falstaf´iga"). Koomiliste stseenide kuhjamine, teravmeelsed karakterid, meloodiline-, harmooniline- ja orkestraalne leidlikkus tõendavad kõrgeklassilist meistrit koomilise ooperi vallas.

Sisu: Buoso Donati pärandab kogu oma vara kloostrile. Gianni tütar on ühe Donati sugulase pruut. Donati sugulaste palvel hakkab Gianni mängima surevat Donatit ning pärandab kogu vara Gianni Sciccile.

Puccini kõige viimane ooper "Turandot" on Hiina ainestikuline. Kirjutatud aastatel 1921-1924. Muinasjutuainestikuline, kuhu lükkis elulisi emotsioone ning lisas kangelastele tugevaid inimlikke kirgi. Kangelaslikkus, traagika ja läbipaistev lüürika on arendatud säravates soolodes ja monumentaalsetes koorides. Ärkavad unustatud opera-seria traditsioonid. Puccini nimetas selle ooperi aga lüüriliseks draamaks, rõhutades sellega sisu suunitlust.

Sisu: Külm naiskuju Hiina printsess Turandot. Tuleb üks tundmatu prints Kalaf, kes sulatab jää printsessi südames. Põhiteema ongi Kalafi armastus julma printsessi vastu. See on ka väikse hiinlannast orjatari Liu nukker lugu, kes armastab Kalaf´i ja ohverdab oma elu Kalaf´i eest.

Seda ooperit ei lõpetanud Puccini ise, vaid selle lõpetas Puccini eskiiside järgi Franco Alfano. Puccinil oli kurguvähk. Brüsselis sai ta raadiumi ravi. Rääkida enam ei saanud. "Härrased, andke mulle 20 päeva, et lõpetada ooper!" Operatsioon õnnestus, kuid süda ütles üles.

Ooperi esietendus toimus 25. aprillil 1926. a. Toscanini juhatusel. Mussolini nõustus külastama esietendust kui enne etendust mängitakse fasistide hümni.

Esietendusel ei olnud ei Mussolinit ega hümni. Ooperit lõpuni ei mängitud.Pärast viimaseid akkorde, mis Puccini oli kirjutanud, langetas Toscanini dirigendikepi ja kõik lahkusid vaikides saalist.

Puccini oli viimane itaalia klassikalise ooperi esindaja. Reljeefne, meeldejääv meloodia. Puccini lõi erilise paindliku ja omapärase retsitatiivse- arioosse stiili, mis sai üheks tähtsamaks komponendiks tolleaja Euroopa ooperis.

LUGU

Copyright Anu-Mai Lillo