GIOACCHINO ROSSINI
(1792-1868)

Rossini isa oli rändteatris metsasarvemängija, ema lauljatar. Süstemaatilised muusikaõpingud algasid Rossinil 1804. a., mil tema vanemad asusid elama Bolognasse, mis oli tollal üks tähtsamaid muusikakeskusi Itaalias. Rossini õppis muusikateooriat ja laulmist, samuti viiuli-, aldi-, tsello- ja klaverimängu padre Angelo juhendamisel. Samal ajal käis ta jumalateenistustel soolot laulmas ning töötas ooperiteatrites.
1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks (eelmisel sajandil oli selle au osaliseks saanud noor W. A. Mozart) ning astus muusikalütseumi. Häälemurde tõttu oli Rossini sunnitud loobuma unistusest saada ooperilauljaks. Selle asemel kirjuta ta esimese ooperi. Olles sagedane külaline tenor Domenica Mombelli kodus, oli Rossini Mombelli ja tema tütarde jaoks kirjutanud mõned aariad ja ansamblid. Need ühendas ta 2- vaatuseliseks ooperiks "Demetrius ja Polybios" (1806). Vaatamata Rossini esikooperi ebaküpsusele ja seal leiduvatele laenudele, köidab selle muusika kuulajat oma siiruse ja südamlikkusega.
1810. a. lõpetas Rossini lütseumi ja kirjutas oma teise ooperi "Abieluveksel".
Selle saamislugu oli järgmine: Rossini abielupaarist sõpradel seisis ees esinemine Veneetsias viie "lõbusa farsiga". Nende autoriteks pidid olema erinevad heliloojad Itaaliast ja Saksamaalt, kuid üks autor jättis tulemata. Sõbrad viisid Rossini teatriimpressario juurde ja Rossinil palutigi kirjutada lühiooper.
"Abieluveksli" muusika valmis äärmiselt kiiresti, lausa mõne päevaga. Avamänguks pani ta ühe oma Bolognas kirjutatud orkestriteose. Proovil tegid lauljad ooperi maatasa: Rossini värskeid ja originaalseid leide, mis lõhkusid itaalia ooperis valitsevat rutiini, võeti kui õpilaslikkust. Lauljad kaebasid, et orkester mängivat liiga valjusti, bass Luigi Raffanelli protesteeris selle vastu, et tema tegelast ei esitleta publikule mitte suures aarias, vaid ansamblis, jne. Rossini kurvastas pisarateni. Sõber tegi partituuris mõned tähtsusetud muudatused ning 3. nov. 1810 toimus ooperi esietendus, mis võeti publiku poolt vaimustusega vastu. Ooperit mängiti veel Barcelonas, Triestis ja Viinis. Hiljem vajus ooper pikaks ajaks unustusse, kuni ta 1919. a. taas Veneetsias lavale jõudis. "Abieluvekslis" on tunda ka viini klassikute Haydni ja Mozarti mõju.
1810-1815 töötas Rossini rändooperiteatrites.
20- aastaselt oli ta kuulsam kui Napoleon.
Kolmas ooper oli "Hirmus arusaamatus" (opera buffa). Siin sattus ta konflikti koorlauljatega: "Koerad, te peate laulma mitte haukuma!"
Neljas ooper "Õnnelik pettus" (1812) oli koomiline ooper ja valmis 2 nädalaga.
Kümnes ooper "Tancred" (1813) oli suur kangelaslik ooper Voltaire'i teose järgi.
Üheteistkümnes ooper "Itaallanna Alziiris" oli koomiline ooper.
Kolmeteistkümnes ooper "Türklane Itaalias".
1815. a. tungisid Bolognasse prantslased. Rossini kirjutas muusika "Sõltumatuse hümnile". Varsti tungisid austerlased tagasi ja siis kirjutas ta hümni Austria keisri auks ning sai loa Bolgnast lahkumiseks.
Seitsmeteistkümnenda ooperi "Sevilla habemeajaja" (1816) esietendus Roomas lõppes läbikukkumisega. Ooperi tempo oli väga kiire ja ei tohtinud langeda. Niiditõmbaja oli habemeajaja Figaro. Krahv Almaviva oli saamatu esimene armastja. Dr. Bartolo ja Don Basilio olid karikatuurid. Rossini ei põlga efekte. Domineerivad kiires tempod. Laulma pidi kiiresti (eriti madalal häälel on kiirkõne koomiline).
Järgnesid ooperid: "Othello" (1816); "Tuhkatriinu" (1817) lõbus draama; "Varastaja harakas" pooltõsine ooper; "Moses Egiptuses" (1818) traagiline ooper piibli ainetel; "Muhamed II" .
1822. a. sõitis 30- aastane Rossini esimest korda välismaale - Pariisi.
1824- 1836. a. elas ta Pariisis.
Kolmekümne kaheksas ooper "Wilhelm Tell" esietendus 1829. a. Pariisis. Tegemist on kangelasooperiga, kus peategelaseks Sveitsi kangelane. Ooperis ei ole lõpetatud aariaid ja avamäng oli kirjutatud popurriiavamänguna. (Prantsuse ooperis oli tol ajal popurriiavamäng. Kui sündis operett, siis oli ka tegemist popurriiavamänguga).


LUGU