RUDOLF TOBIAS

1873-1918

Esimesed Peterburi konservatooriumis hariduse saanud eesti heliloojad J. Kappel, M. Härma, ja K. Türnpu kirjutasid peamiselt koorilaule. R. Tobias ületas nende loomingu zanrilise piiratuse. R. Tobiase rikkalik sügavasisuline looming jätab varju eelkäijate saavutused.Tema parimad tööd kuuluvad suurvormide valdkonda. Tobiase värske mõttelend ja terav kriitiline meel tõid palju uut ka muusikapublitsistikule. R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet.

Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena (üldse oli neid 13). 6- aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit, 9- aastaselt katsetas juba komponeerimisega. Haapsalu kreiskoolis sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust sakslannast pianistilt K. v. Gernettilt.

1883. a. viibis Haapsalus Peterburi konservatooriumi professor V. Siecke, kes, tutvuunud noore Tobiase loominguliste katsetustega, soovitas talle astuda konservatooriumi. Ainelistel põhjustel tuli aga Tobiasel esialgu sellest loobuda ning ta sooritas Tallinna gümnaasiumi juures koduõpetaja eksamid.

Alles 1893. a., kui Tobias oli saanud 20- aastaseks, avanes tal võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena.

Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.

Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.

1904. a. asus R. Tobias elama Tartusse, kus ta kohe liitus A. Lätega. R. Tobiase energiat jätkus igale poole. 1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni.

Elatisraha hankis helilooja peamiselt muusikatundidega. Samal ajal oli ta ka Hugo Treffneri gümnaasiumi ja A. Puskini nimelise tüterlaste gümnaasiumi muusikaõpetajaks. Sageli esines R. Tobias pianistina ja andis orelikontserte. Tihti ilmusid ajalehtedes tema publitsistlikud artiklid ja kontserdiarvustused.

Elu Tartus ei suutnud aga Tobiast kuigi kaua köita, Tobiase eesmärgiks oli Lääne- Euroopa. 1908. a. algul lahkus ta Tartust lõplikult. Tema esimeseks peatuspunktiks oli Pariis, kus ta viibis paar kuud, mida kasutas maksimaalselt enesetäiendamiseks. Tobias käis sümfooniakontsertidel ja ooperietendustel, tutvus igakülgselt nii muusikaelu kui ka kaasaegse muusikaliteratuuriga. 1908. a. kevadel lahkus ta Pariisist, peatus Münchenis, Prahas ja Dresdenis ja elas siis pikemat aega Böömi linnas Teplices, kus valmis 1909. a. oratoorium "Joonas". Samal aastal asus ta Leipzigi, kus avanes võimalus oratooriumi Andrease kirikus kohalike jõududega ette kanda.

1910. aastast jäi R. Tobiase lõplikuks elukohaks Berliin. Elatusraha teenimiseks andis ta muusikatunde, esines kontsertidel pianistina, täitis kirikutes organisti kohuseid, juhatas laulukoore, avaldas ajalehtedes artikleid.

1912. a. kutsus Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli rektor R. Tobiase ajutiseks õppejõuks haigestunud kompositsiooniprofessori E. Humperdincki asemele.

1914. a., kui Tobias oli vastu võetud Saksa kodakondsusesse, määrati ta juba täieõiguslikuks kompositsiooni eriala õppejõuks.

Berliinis asus R. Tobias realiseerima oma ideed kehastada Kalevipoja kuju muusikas. Kuigi ta mõlgutas mõtet luua ooper, kirjutas ta "Kalevipoja" teksti põhjal vaid üksikuid muusikalisi episoode, nagu melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" (soolohäälele ning orkestrile).

1915. a. mobiliseeriti R. Tobias sõjaväkke, kus ta teenis tõlgina ja orkestrijuhina. 1916. a. vabanes ta tervislikel põhjustel. Ta pöördus tagasi Berliini muusikaülikooli ja asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit". Ootamatu surm kopsupõletiku tagajärjel katkestas aga R. Tobiase elutee 1918. a. 29. oktoobril. Lõpetamata jäi oratoorium "Sealpool Jordanit" ja teisi töid.

R. Tobias on maetud Berliini Wilmersdorfi kalmistule.

LOOMING:
R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi:
1) Peterburi
2) Tartu
3) välismaa ajajärk.

1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul.

2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale.

3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi ("Kalevipoeg põrgu väravas", "Sest Ilmaneitsist ilusast").

Copyright Anu-Mai Lillo
Kasutatud kirjandus: "Eesti muusika II"