PJOTR TŠAIKOVSKI

1840-1893

Pjotr Tšaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides, kus tema isa, mäeinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Tšaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt. Ja rahvamuusikutelt.
1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Sellest "bürokraatia taimelavast" oli võimalik saada vähe kasulikku. Kuid just siin hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tšaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris.
Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tšaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan".
1862. a. astub Tšaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga.
Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tšaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale.
1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad".
Murranguliseks sai Tšaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Aasta lõpul saatsid sõbrad ta välismaale, kus looming aitas tal kriisist üle saada. Nimelt tol aastal lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin".
70-ndate aastate lõpust alates hakkab Tšaikovskil peale rändurielu. Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ( Brahms, Grieg, Saint- Saens, Massnet). Esineb dirigendina. Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis).
See kõik sai teoks seetõttu, et tal oli rikas ja helde metseen Nadezda von Meck, kes oli ka Tšaikovski sõber 13 aasta vältel. Nad ei kohtunud kunagi, suhtlesid vaid kirja teel.
Tšaikovski isikupära ilmneb kõige selgemini tema küpsusperioodi loomingus, mis algab IV sümfooniaga ja ooperiga "Jevgeni Onegin". Loobunud pedagoogilisest tööst, pühendus ta nüüd täielikult loomingule. Olles vaba töökohustustest, saatis Tšaikovski talved mööda enamasti välismaal, suviti aga külastas sugulasi ja sõpru kodumaal.
80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas.
1891. aastal viibis ta Ameerika Ühendriikides.
1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.
Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm.
Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tšaikovski teoste sisu.
Tšaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Tšaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, sümfoonilise balleti ajastu. "Pähklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja ühendab ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja võitude allegooriat.
Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose.
Ooperi vastu tundis Tšaikovski elavat huvi, ta hindas ooperit eriti selle tõttu, et see on tänu tekstile ja lavalisele tegevusele hästi mõistetav ka laiemale kuulajaskonnale. Tšaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist.
Tšaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased.
Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg.
Meistriteoseks tema 10 ooperi seas on ooper "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". "Jevgeni Onegini" aluseks on Puškini samanimeline värssromaan. Ooperis säilib Puškini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga.
"Padaemand" on tragöödia. Ooperi kunstimeisterlikkus ilmneb nii draama kui ka muusika pingelises arenduses ning peategelaste komplitseeritud psühholoogias.

Pjotr Tšaikovski ooperist...
*Üldse peab ooper olema kõige mõistetavam kõigist muusikaliikidest.
*On midagi vastupandamatut, mis kisub kõiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile võimaluse suhelda massidega.
*Ooperi süžee jaoks on ainuüksi kontrastist vähe: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid.
*Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja tähelepanu, kes on tulnud ju mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama.
*Ühendades endas niipalju ühist eesmärki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et kõige rikkam muusikavorm.
*Kirjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma sõnade ja tegevuseta?
Copyright Anu-Mai Lillo
Kasutatud kirjandus: "Muz§kalnaja literatura"

LUGU